Selgitus enne juhist
Linas JuozenasJaga
Mustandmärkmed — suhtlusstiilid ja mõjutamise eetika.
Selgus, mitte kontroll
Täna märkasin jälle sama vana stiilide kokkupõrget.
Mõned inimesed räägivad käskudena — pidevalt suruvad, juhivad, „tee seda, tee toda“, nagu oleks elu puldiga juhitav. Mina olen vastand. Pigem selgitan loogikat, näitan süsteemi ja lasen inimesel ise valida ja tegutseda.
Kui inimene tõeliselt mõistab, pole palju vaja rääkida. Võib lihtsalt koos olla: rahulikult, siin ja praegu, harmoonias.
Siiski ma ei ole otsekohesuse vastu. Ma käskin ainult siis, kui minult seda palutakse. Kui keegi ütleb: „Lihtsalt ütle, mida teha“, siis muutub selgus efektiivseks — eriti inimestele, kes on väsinud, ülekoormatud või lihtsalt ei taha veeta aastakümneid kogu mehhanismi mõistmiseks.
Aga siis tuli ka tumedam mõte.
Mis juhtub, kui uudised muutuvad käskudeks — eriti inimesele, kelle enesekontroll on nõrgenenud?
Kui alkohol (või stress, või une puudus) nõrgestab otsustamist ja impulsside filtreerimist, võivad „sõnumid“ muutuda „käskudeks“. Ja äkki polegi piiri lugemise ja juhitavuse vahel enam filosoofiline — see muutub praktiliseks. See muutub ohtlikuks.
Täna õhtul järgin üht lihtsat reeglit:
Ma tahan anda selgust, mitte kontrolli.
Selgita süsteemi. Ja jäta rool inimesele.